Taimesüstemaatika osakond

1870.a rajatud taimesüstemaatika osakond asub kasvuhoonete ja aia peasissekäigu vahel. Kollektsioon tutvustab meie kliimas vastupidavaid looduslikke rohtseid õistaimi võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised.

Üheiduleheliste taimede osakonna vabakujuliselt kujundatud peenrad järgivad taimede looduslikku levikut Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab taimi 300 erinevast taksonist. Esimesed kevadised õitsejad on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merendera (Merendera trigyna), sibuliirised, krookused, lumi- ja märtsikellukesed. Neile kiirustavad järele sillad, kirgaslilled, puškiiniad, püvililled, madalakasvulised risoomsed iirised ja koerahambad. Jaanipäeva paiku hakkavad õiteilu pakkuma liiliad, laugud ning eriti efektsed on sel ajal ka rohtlaliiliad (Eremurus). Suve teises pooles domineerivad osakonnas kõrrelised (Poaceae) ja lõikheinalised (Cyperaceae), mille vahel augustist oktoobrini võib leida sügislillede ja sügisel õitsevate krookuseliikide sinakaid õielaike.

Kaheiduleheliste taimede osakond asub samal kohal selle rajamisest saadik. Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Lihtsama õieehitusega sugukonnad asuvad väravapoolses nurgas, kujuteldav arengujoon läheb piki müüri suure olga lehise suunas ning sealt U-kujuliselt palmihoone eest tagasi, lõppedes kõige enam arenenud ja arvukaima korvõieliste sugukonnaga (Asteraceae). Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Siin saab näha ka vähetuntud kultuurtaimi – tatart, läätse, artišokki, lina, riitsinust, tubakat, safloori jt.