Sukulendid

2006. aasta aprillis avati üks väga omapärase asukohaga taimekollektsioon. Nimelt projekteeriti sukulentsete taimede väljanäitamiseks olemasolevale majale kolmas korrus ning sinna saidki koha kuivalembid.

Ruum pole suur, pinda umbes 100 m2. Taimi on aga selle väikese pinna peale mahutatud üle 400 liigi. Taimede paigutamisel on lähtutud geograafilisest põhimõttest – palmihoone poolt sisenedes näeme suures taimemaastikus ja kahes väiksemas aknapeenras Vanast Maailmast ehk Aafrikast ja selle lähedal asuvailt saartelt – Kanaaridelt ja Madagaskarilt pärit taimi. Enam on esindatud piimalilleliste (Euphorbiaceae) ja aaloeliste (Aloaceae) sugukonnad ning kestvikute (Aeonium) perekond.

Kahes järgmises maastikus torkavad silma juba kaktuselised (Cactaceae), agaavilised (Agavaceae) ja soomuslehikud (Echeveria). Need taimed on pärit Uuest Maailmast – Lõuna- ja Kesk-Ameerikast. Sama kehtib ka aknapeenarde kohta.

Vanimateks ja uhkemateks taimedeks on kollektsioonis rahvakeeli kuldkerakaktused, ametlikumalt Grusoni siilkaktused (Echinocactus grusonii). Nende väärikate taimede vanus on üle seitsmekümne aasta. Värvikirevaks muutub kaktuste juures tavaliselt kevadel – märtsist maini on enamusel kaktustel õitsemise aeg. Ja õied on kontrastiks kaktuste tavapärasele okkalisele ja endassetõmbunud olekule väga kaunid ja värvirõõmsad. Ja üllatavad! Legendaarse öökuninganna (Selenicereus grandiflorus) suurtest lõhnavatest õitest kuni näsakaktuste (Mammillaria) õiepärgadeni.

Seina äärde, kust avaneb vaade ka uuele lähistroopika osale, on koondatud suurte havisabade (Sanseviera) kollektsioon. Väga ilusa lehestiku ja huvitava õisikuga on tihe havisaba (S. kirkii var pulchra).

Pargipoolse seina ääres kitsastel riiulitel on leidnud endale koha taimed, kes pärit hoopis pooltroopilistest metsadest – helmekaktused (Rhipsalis) ja bromeelialised (Bromeliaceae). Seal leiab ka kuukaktuse (Selenicereus) vähemtuntud liike.