Samblaaed

Sammalde salapärase maailmaga saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega.

Sammaltaimede varaseimad kivistised pärinevad Ordoviitsiumi ajastust, u. 470 miljoni aasta eest. See tähendab, et sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim.

Ka nende ehitust võib pidada “primitiivseks“, kuid piisavaks , et ajahambale vastu panna. Sammalde valdavalt pisike kasv on tingitud kudede piiratud võimest vett juhtida – sammaldel puuduvad teistele kõrgematele taimedele iseloomulikud juhtsooned. Puuduvad ka juured ning võime vett säilitada. Sammalde lehed on peamiselt vaid ühe rakukihi paksused ning kuivavad kiirelt. Läbikuivamine aga ei tähenda ilmtingimata taime hukku.

Võime seada rakud puhkeolekusse ning kuivalt pikki perioode üle elada on omane paljudele sammaltaimedele. Heaks näiteks on samblaaia liivikul kasvav harilik keerik (Tortula ruralis), keda võib tihti kohata kasvamas katustel. Kuivanult pruuniks massiks muutuv sammal taastab vihmade saabudes kiirelt erkrohelise värvuse ning kasv jätkub ka peale pikemaajalist põuda.

Mõned liigid nagu metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), mida leidub peamiselt  samblaaia põhjanõlval salumetsa koosluses, säilitab ka kuivanult rohelise värvuse.

Liigid, mis läbikuivamist ei talu on kasvama seatud samblaaia tiikidesse. Meie rabade võtmeliike – turbasamblaid (Sphagnum) – võib leida suuremast, happelise ja vähetoitelise veega tiigist. Kõrgemal asuv toitaineterikkam ning aluselise veega väiksem veesilm koondab liike nii allikasoodest (soosammal (Paludella squarrosa), kui ka reaktsioonineutraalseid liike nagu harilik koonik (Conocephalum conicum).

Veesilma naabruses kasvavad haruldane alssosi (Equisetum scirpoides) ning Eestis vaid ühe leiukohaga esindatud Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii).

Samblaaia keskosas kasvavad looalvaritel ja paepaljanditel levinud lubjalembesed liigid. Siin püüab pilku kauni kuldse jumega paasmeelik (Homalothecium sericeum), paemüüril tunneb end koduselt meil looduskaitsealune pruun raunjalg (Asplenium trichomanoides).

Reljeefi alaosas järsemal nõlval võib näha klindimetsadele omaseid liike. Siin võib tutvuda sudeedi põisjalaga (Cystopteris sudetica), mida on Eestist leitud vaid ühest kohast.

Avastamist jätkub huvilisele palju, sest 2015. aasta kevadise seisuga kasvab samblaaias üle 100 liigi kodumaiseid samblaid. See on ligikaudu 1/6 Eesti sammaldest.

Need väikesed, kuid visad organismid on muutnud planeedi Maa nägu äratundmatuseni. Esimeste maismaataimedena on sammaltaimed vastutavad mullatekkeprotsesside kujunemises, nende panust hapnikutootjatena ning süsinikusidujatena on kerge esmapilgul alahinnata. Taimede gaasivahetusprotsessid on olnud oluliseks kliimamuutuste mootoriks läbi miljonite aastate ning mõjutavad otseselt kliimamuutusi ka tänapäeval.

Botaanikaaia samblaaed püüabki tuua samblad inimestele lähemale ning tutvustada sammaltaimede mitmekesist maailma ja nende rolli ökosüsteemides. Leidkem tee sammaldeni ja püsigem rajal – ka samblaaias!