Põnevaid fakte botaanikaaiast

  • Kuidas on taimedega seotud mõisted lõõts, ümbrik, võrk ja pundar?  Lõõts-lutsern, ümbrik-sarikhernes, võrkviljaline lutsern ja uss-pundarvikk on väikesed liblikõielised rohttaimed, mille kaunad või seemned meenutavad mingil määral nimetatud esemeid. Nende üheaastaste taimede omapäraseid vilju saab näha suve teisel poolel palmihoone esisel alal (süstemaatika osakonnas).

 
  • Millise ürgse okaspuu vaiku peetakse viimastel andmetel merevaigu algallikaks?  SirmokasSee on sirmokas, mille looduslik kasvuala asub tänapäeval ainult Jaapanis. 230 miljoni aasta vanuste kivististe järgi arvatakse, et dinosauruste kaasaegne omapärane okaspuu on säilinud muutumatuna praeguseni. Läänemereäärsed merevaiguleiud ja sirmokka fossiilid viitavad puu laiale areaalile miljoneid aastaid tagasi. Meie aias kasvab väike sirmokas kiviktaimla nõlval.
 
  • Kui kaua kasvab rohttaim samal kasvukohal?  Vanades taluaedades on küll teada väga vanu pojengi ja floksi puhmikuid, kuid botaanikaaias ei ole rohttaimi varem kaardistatud ja sageli on tehtud ka ümberistutusi. Seetõttu on huvitav teada, et soo-piimalill Eesti taimede osakonnas on töenäoliselt samas kohas kasvanud juba üle 60 aasta.
 
  • Milline Tartu tänavanimi on botaanikaaiaga seotud ja kuidas?  Eelmise sajandi algul, keiserliku Tartu Ülikooli päevil oli botaanikaaia ja Supilinna vahelise tänava nimi „Botanitšeskaja“. Supilinna aianduskruntide elanikud kutsusid botaanikaaeda aga kroonu aiaks ning Eesti Vabariigi tekkides nimetatigi tänav rahvapäraselt Kroonuaia tänavaks.
 
  • Milline priimula on just TÜ botaanikaaiast leidnud tee laia maailma?  Nikolai Kuznetsov, TÜ botaanikaaia direktor aastatel 1895-1915, kirjeldas esmakordselt "Tartu Ülikooli botaanikaaia toimetistes" Primula juliae'd aastal 1899. Tema kaudu jõudis see priimula 1911. aastal Kew ja Oxfordi botaanikaaeda.
 
  • Milline taim suudab enda ümber maapinda sulatada?  HaisuvõhkAmeerika haisuvõhk (Symplocarpus foetidus) on üks väheseid taimi, mis termogeneesi abil suudab varakevadel sulatada maapinna enda ümber ja seetõttu hästi vara õitseda.
 
  • Milline oli botaanikaaia praeguse territooriumi funktsioon keskaegses Tartus?  Botaanikaaia territooriumil asus linnamüüri nurk koos kindlustorniga ja selles nurgas asus Novgorodi kaupmeeste linnaosa elamute, kalmistu ja kirikuga.
 
  • Milline keskaegse Tartu linna kindlustuselement on säilinud veel ainult botaanikaaias? Botaanikaaia tiik on osa linnamüüri piiranud vallikraavist, mis on ka täna veega täidetud.
 
  • Miks on valitud TÜ botaanikaaia vapililleks Ledebour’i kullerkupp? ledebouri kullerkupp Botaanik Carl Christian Friedrich von Ledebour oli aastatel 1811-1836 botaanikaaia direktor, kes oma ekspeditsioonidel kirjeldas sadu uusi taimeliike ja kelle järgi on nimetatud 28 taimeliiki ja üks taimeperekond.
 
  • Kui vana on vanim elus eksponaat botaanikaaias, mis on ühtlasi ka botaanikaaia kõige haruldasem asunik?  Larix gmelinii var. olgensis ehk olga lehis. Tegemist on mõõtmetelt kõige suurema võõrpuuliigi esindajaga, mis on väga kauge päritoluga (Venemaa, Kaug-Ida) ja kõige vanem puu botaanikaaias. Puu kõrgus on 31,5 m, tüve diameeter 111cm ja vanus ligikaudu 260 aastat (Läänelaid, Tamm, 2004), mis teeb temast kõige suurema ja vanema puu sellest liigist kogu Eestis.
 
  • Milline „elav fossiil“ talub meie karmi talve ja mille kõige suurem põhjapoolne eksemplar kasvab Tallinnas Süda tänaval ?  Ginkgo biloba ehk hõlmikpuu, mis on dinosauruste kaasaegne.
 
  • Kui kõrge on TÜ botaanikaaia klaasmaja ehk palmihoone?  Palmihoone on Eesti ja Baltimaade kõige kõrgem kasvuhoone, mille katuseharja kõrgus on 22 m.