Nõmmeaed

Bastioni kaitsevalli põhjapoolses osas asub nõmmeaed, kus kasvavad hapulembesed, peamiselt kanarbikuliste sugukonda kuuluvad taimed. Kokku on nõmmeaia kollektsioonis 63 taksonit. Siin on esindatud Bruckenthalia, Calluna, Daboecia, Empetrum, Erica, Gaultheria, Gaylussacia, Kalmia, Ledum, Leucothoe, Loiseleuria, Menziesia, Pieris, Rhododendron, Vaccinium perekondade liigid ja sordid. Suurimad sordikollektsioonid on kanarbiku, punase eerika ja värd-eerika kultuuridel.

Nõmmeaias saab tutvuda narbiku (Bruckenthalia spiculifolia) ja kaljupalukaga (Loiseleuria procumbens), mis on oma perekonna ainsad esindajad.

Põhja-Ameerika päritoluga liikidest on kollektsioonis esindatud lamav talihali (Gaultheria procumbens), vaigu-ebamustikas (Gaylussacia baccata), ahtalehine kalmia (Kalmia angustifolia), sinihall kalmia  (Kalmia polifolia), Walteri kobarküüvits (Leucothoe fontanesiana), karvane mensiisia (Menziesia pilosa) ja atlandi rodo (Rhododendron atlanticum).

Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaias harilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris).

Varakevadel õitsevad eerikate sordid ja jaapani õisküüvits, mais eerika sordid, rodod ja kännasmustikas, juunis talihali ja narbik, juulis püharbik ja kanarbiku varasemad sordid. Kanarbiku kesk- ja hilissordid pikendavad nõmmeaia õitsemisaega novembrini. Lamava talihalja erksad punased marjad kaunistavad kollektsiooni sügisel kuni lumeni.