Geneetilised ressursid

 


Ilutaimede sordiaretuse algus Eestis


Dekoratiivtaimede sordiaretust Eestis alustas Räpina Aianduskooli õpetaja ja sireliaretaja Adolf Vaigla 1946. aastal.

1947. aastal alustati sordiaretust ka Eesti NSV TA Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaalis. Kuni selle ajani ei olnud Eestis dekoratiivtaimede aretustööga nimetamisväärselt tegeletud.

20. sajandi teisel poolel aretati dekoratiivtaimede kohalikke sorte peamiselt Tallinna Botaanikaaias. Uute sortide aretamise peamisteks meetoditeks olid hübridiseerimine ja selektsioon, kusjuures tähelepanu pöörati ka hübriidseemikute agrotehnikale. Kahjuks on TBA töötajate poolt aretatud sortidest tänapäevani säilinud vaid mõned.

Botaanikaaedade ja raamatukogude arhiivide uurimisel oli leitud hulgaliselt informatsioonilisi viiteid, et paralleelselt sordiaretustööga teadusasutustes käis dekoratiivtaimede sordiaretus ka eraaedades. Täisväärtusliku informatsiooni saamiseks oleme kontakteerunud paljude erakollektsionääridega. Eraaednike kogudega tutvumise tulemusel ja nende poolt saadud informatsiooni alusel oleme teinud järelduse, et sordiaretus eraaedades sai hoo sisse 20. sajandi teisel poolelErakogude inventeerimise tulemusena on leitud palju kohaliku päritoluga aretisi.

Peamised taimekultuurid, mida kasutati sordiaretuses olid ClematisRosaLiliumGladiolusSyringaHemerocallisNarcissus ja Sempervivum. 

Eesti botaanikaaedades kasvavad sordid on kantud eraldi andmebaasi.
Samuti on koostatud eraldi ka leidmata sortide nimekiri.

 


Taimede geneetilise ressursi säilitamine Eestis


Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamine on Eestis korraldatud aastatel 2002-2006 Vabariigi Valitsuse korralduse alusel riikliku programmiga 

„Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006“,

2007-2013 arengukavaga 

„Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2007-2013“

ja 2014-2020 programmiga

„Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2014-2020“.

 

Põllumajanduskultuuride geneetilist ressurssi säilitavad asutused Eestis


 

 


Taimede geneetilise ressursi säilitamine Tartu Ülikooli Botaanikaaias


Meie programmis osalemise põhieesmärgiks on ilutaimede geneetilise ressursi sordilise mitmekesisuse kogumine ja säilitamine.

Maitse- ja ravimtaimede geneetilise ressursi liigilise mitmekesisuse kaitsmine, säilitamine ning uurimine toimub koostöös Tartu Ülikooli Farmaatsia instituudiga. 

Programmi alameesmärkideks on ilu-, maitse- ja ravimtaimede:

säilikute identifitseerimine,
säilitamine in situ ja ex situ,
hindamine,
iseloomustamine,
dokumenteerimine,
säilikute kirjeldamise juhendite koostamine,
kollektsioonide täiendamine ja süsteemne uuendamine,
osalemine Põhjamaade Geenipanga ja Baltimaade ühisprojekti töögruppide tegevuses,
osalemine Rahvusvahelise Taimede Geneetiliste Ressursside Instituudi (IPGRI - The International Plant Genetic Resources Institute) poolt koordineeritavas programmis ECP/GR tegevliikmena,
teabematerjalide ja publikatsioonide koostamine,
teavitusürituste korraldamine.

 


Dekoratiiv-, maitse- ja ravimtaimede geneetilise ressursi andmekogud


 
Andmebaas (vajalik programmi Microsoft Access olemasolu) on leitav siin.
 
Teiste taimekultuuride andmekogudega on võimalik tutvuda Eesti Taimekasvatuse Instituudi koduleheküljel.