Botaanikaaiast

Asend - Tartu Ülikooli botaanikaaed asub Mandri-Eesti lõunaosas, merest ligikaudu 180 km kaugusel, Baltikumi linnadest esimesena ajalooürikutes mainitud linnas - Tartus. Aia geograafilisteks koordinaatideks on 26°43´22,1´´ idapikkust ja 58°23´06,6´´ põhjalaiust. Botaanikaaed koosneb kahest aiast, millest Laia tn. ehk ekspositsiooniaed paikneb Suur-Emajõe paremal kaldal, jõest ainult 50 m kaugusel 41,0 kuni 49,2m absoluutkõrgusel. Aed on piiratud maakividest laotud müüriga ja kogu ala jääb Laia, Vabaduse ning Kroonuaia tänavate vahele. Botaanikaaia vahetus läheduses asub linnaliini bussipeatus nimega Palmihoone. 

Suurus - Laia tn aia pindala on 3,5 ha. Oma maa-ala suuruselt on Tartu Ülikooli botaanikaaed seega Baltimaadel kõige väiksem.

Pinnamood - Laia tn aed paikneb Suure-Emajõe terrassil, kus territooriumi liigestavad endisaegsed mattunud kaitseehitised. Seetõttu suhteliste kõrguste vahed võivad ulatuda isegi kuni 8 m luues põnevaid aianduslikke võimalusi.

Kliima - Tartu Ülikooli botaanikaaed kuulub atlantilis-kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda, kus eksisteerivad soe suvi ja mõõdukalt pehme talv. Ilmastu on oluliselt mandrilisem võrreldes Tallinna botaanikaaiaga. Suvel juunikuus ulatub saadav päikseenergia hulk kuni 620 MJ/m², talvel detsembrikuus aga ainult 2,5 MJ/m². Vegetatsiooniperiood (keskm. ööpäevane t° üle 5°) kestab 170-185 päeva, aktiivse taimekasvu periood (keskm. ööpäevane t° üle 10°) aga 120-130 päeva. Tegelikkuses jääb botaanikaaed paljuski linna kohaliku mikrokliima mõjutuste alla, mis omab olulist tähtsust taimede kasvule.

Veestik - Praegusel ajal iseloomustab aia veestikku ainult  tiik, mis on jäänuk eelmiste aegade  veega täidetud vallikraavidest. Tiiki toidab turbases pinnases veest küllastunud kiht. Vanasti aga olla Jakobi mäelt alguse saanud puhas ja selge allikavesi voolanud veekraavide süsteemis bastioni taga. Aia loodenurgas aga kasutati veel 1950-aastatel allikat joogivee võtmiseks.

Mullastik - Botaanikaaias ei ole looduslikke muldi säilinud. Enamus territooriumist on aegade jooksul olnud kaetud ehitusprahiga, mille peale on aegade jooksul veetud taimede kasvatamiseks sobiv muld. Kultuurkiht on kasvanud ligikaudu 50 cm 100 aastaga.

Taimestik - Looduslikke taimekooslusi botaanikaaias säilinud ei ole. Selle peamiseteks põhjusteks tuleb lugeda aia väikest pindala ja linnakeskset asendit.

Loomastik ja linnustik - Botaanikaaias elavad tüüpilised linnatingimustega kohanenud loomad ja linnud. Samas ei saa seda pidada väga mitmekesiseks linnapargi loomastikuks ja linnustikuks. Siin on kohatud suveõhtutel siili, rohukonna, hiiri, isegi jänest. Mandzuuria pähklitega maiustab talvel orav. Lindudest laulavad erinevatel aastaaegadel ööbikud, põõsalinnud, leevikesed, tihased, puukoristajad, lehelinnud. Palmihoone taga asuvat läänepärna kasutavad hakid ööbimiseks. Tiigis elavad kogred.

Tegevus - Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning huvialaks. Botaanikaaia tegevuste uuemaks suunaks kujuneb haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede geenipanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eestikeelsete taimenimede andmebaasi. Arendatakse GIS-põhist kollektsioonide haldamist.